Kirkavärviliste lehtedega dekoratiivne suvik.
Erilise lokkiva lehega sort. Õitseb tagasihoidlikult, parema kasvu tagamiseks on soovitav õisik ära näpistada.
Sobivad suvelille klumpide ääristuseks, amplitesse ja aiavaasidesse. Kasvab väga hästi ka toa tingimustes.
Väga külmaõrn, avamaale istutada kindlasti öökülmade möödumisel. Lopsakas taim vajab kasvuks parajalt niiskust, ei talu ülekuumenemist. Parim on päikeseline aga avatud kasvukoht, siis värvub leht paremini.
* Ilunõges - lehtdekoratiivne taim.
Kompaktsed taimed erksa lehestikuga on suurepärane valik varjuliste kohtade jaoks. Omavahel või koos teiste varjulembeliste taimedega võimaldavad nad luua imepäraseid kompositsioone kas peenrasse, lillekasti või- korvi.
Kasvatamine: seemned suruda kergelt mulda. Seeme idaneb valguse käes temperatuuril +21+24°С 10-14 päeva.
Muld: segu viljakast mullast, turbast ja jämedast liivast vahekorras 2:1:1. Kasvuks optimaalne temperatuur +16°С. Et lehed oleksid kirinõgesel intensiivselt värvunud, tuleb hoida teda hajutatud valguses. Regulaarne piisav kastmine ja õigeaegne väetamine kompleksväetistega parandavad dekoratiivseid omadusi. Kärpida ei soovitata.
Paljundamine: pistikute ja seemnetega. Seemned on peenikesed - 1 g = 3500 seemet.
Külvatakse talve lõppedes lehe-, kompostmulla, turba ja liiva segusse vahekorras 1:1:1:1. Külv kaetakse liivaga ja hoitakse temperatuuril +20+22°C, pidevalt niisutades. Idaneb 14-18 päevaga. Niipea kui taimed on küllalt suured, tuleb nad pikeerida skeemi järgi 2x5 cm. Hiljem istutatakse pottidesse läbimõõduga 7-8 cm. Taimi kasvatatakse jahedamas ruumis. Kasta vajadusel ja piserdada palavate ilmadega. Kui taimed on 10 kõrgused, tuleb nad pintseerida, et tekiks rohkem harusid. Kasvukohale istutatakse juunis pärast öökülmade möödumist vahekaugusega 20-30 cm. Sügisel võib taimed välja kaevata, tagasi lõigata ja hoida üle talve valges kohas, kus temperatuur ei tõuse rohkem kui +15°C. Kastetakse mõõdukalt kuid ei lasta läbi kuivada. Kevade saabudes tuua soojemasse kohta, kasta ja väetada. Uutelt võrsetelt võib võtta pistikuid, mis pannakse juurduma mulda, mille pealmiseks kihiks on liiv. Katta kilega, varjutada ja niisutada. Juurdumine toimub 8-12 päeva pärast. Juurdunud pistikud istutatakse potti ja edasine on sama, mis seemnest kasvatatud taimedega. Pistikutest ja seemnest taimed on dekoratiivsemad kui vanad.
Kasutamine: tavaliselt peenra ääristuseks. Sobib hästi kokku kipslillega, liiliate, liatrisega. Konteinerites ja vaasides kombineeritakse teiste taimedega. Potitaimedena sobib terrassidele, ruumidesse ja siseõuedesse.
Eng.: Coleus, flame nettle, menthol plant. Suom.: Kirjopeipit. Sven.: Palettblad. Bot.syn.: Plectranthus scutellarioides (L.) R.Br., Solenostemon blumei (Benth.), Solenostemon scutellarioides (L.), Soleirolia blumei (Benth.).
Kirinõges pärineb Aasia ja Aafrika troopilistelt aladelt.
Ta on mitmeaastane taim ja isegi poolpõõsas, sest alumised osad puituvad. Hinnatud ilusate kirjude lehtede pärast, mis meenutavad oma kujult nõgest, millest ka taime nimi.
Lehed on ovaalsed, servad hambulised, hele- või tumerohelised, erinevate värvimustritega (triibud soontel, täpid, erineva suurusega värvilaigud), põhiliselt on muster helekollane, roosa, punane ja punakas- pruun. Lehed võivad olla siledad, lainja servaga, lõhestunud. Pähikukujuline õisik on tavaliselt siniste õitega, kuid vähedekoratiivne, parem on õisik ära lõigata.
Kirinõgesed kasvavad kiiresti. Vajab tuulte eest kaitstud, päikesepaistelist või poolvarjulist kohta. Muld peab olema kerge, vett hästi läbilaskev, toitainerikas ja kergelt happeline. Aeg- ajalt lõigata võrseid lühemaks, et põõsas oleks tihedam ja väetada iga 12-14 päeva tagant.